Kui kiiresti suudab gnuu joosta?

Aafrika savann, tohutu rohumaa ja akaatsiapuud, on koduks ühele looduse kõige ikoonilisemale vaatemängule: Suur ränne. Selle aukartustäratava sündmuse keskmes on gnuud, suured antiloobid, mis on tuntud oma erilise kaldus selja ja võimsa kehaehituse poolest. Need loomad, keda nimetatakse ka gnusteks, on sotsiaalsed olendid, kes moodustavad tohutuid karju, mis läbivad pikki vahemaid, otsides värsket karjatamist ja vett. Neid leidub peamiselt Ida-Aafrikas, eriti Serengeti ja Maasai Mara ökosüsteemides. Gnuud on saakloomad ja nende käitumist mõjutab tugevalt pidev röövloomade, nagu lõvide, hüäänide ja metsikute koerte oht. Kas teadsite, et gnuude rännet peetakse üheks suurimaks maismaarändeks maakeral?

Kui sellest sõltub ellujäämine, on kiirus esmatähtis. Niisiis, kui kiiresti suudab gnuu joosta?

Vajadus kiiruse järele

Gnuu on loodud vastupidavuse ja kiiruse jaoks. Nad võivad jõuda kiiruseni kuni 50 miili tunnis (80 kilomeetrit tunnis). See muljetavaldav kiirus võimaldab neil põgeneda kiskjate eest ja läbida rände ajal suuri vahemaid. Nende pikad võimsad jalad ja voolujooneline keha on suurepäraselt kohandatud jooksmiseks üle lagendiku. See kiirus on ülioluline iga-aastase rände ajal, kus nad peavad röövloomadest üle sõitma ja läbima sadu miile.

Kuigi nende tippkiirus on muljetavaldav, on gnuud tuntud ka oma vastupidavuse poolest. Nad suudavad pikka aega säilitada ühtlast tempot, mis on nende pikkade reiside jaoks hädavajalik. See kiiruse ja vastupidavuse kombinatsioon muudab need hästi sobivaks eluks Aafrika savannil, kus ellujäämine sõltub sageli ohust ülesaamisest.